carmenITSPEA

  Kui ma lugesin selle nädala materjali, siis tugilahendus, mis mulle silma jäi, oli kahepoolse toimega puhumistoru ( sip-and-puff switch ). Varem polnud ma sellisest lahendusest kuulnud ning see tekitas huvi asja edasiuurimiseks.  See on siis peamiselt mõeldud väga raske puudega inimestele. Neile, kellel on raskusi näiteks tavaklaviatuuril kirjutamisega. Selle ülesandeks on lugeda signaale nii sisse- kui ka välja hingates. Täpsemalt see mõõdab hingamist kui morsekoodi ehk tähtis on pikkus. Lisaks võetakse arvesse ka seda, kui tugevalt või nõrgalt inimene puhub. Puhumistoruga on võimalik kontrollida näiteks arvutit. Niiviisi saab raske puude inimene teha samasid toiminguid kui kõik ülejäänud. Ning ei ole vaja küsida abi, et aita avada see aken arvutis jne.  Lisaks kasutatakse seda ka motoriseeritud ratastooli kontrollimiseks. Tavaliselt on selle jaoks olemas neli sisendit, mida seade vastu võtab. Näiteks tugevam puhumine paneb ratastooli otse liikuma. Jällegi aitab puudega inimesel ela

 Veebist on võimalik tuua nii positiivseid kui ka negatiivseid kasutatavuse näiteid. Nende hindamiseks kasutaksin ma selle nädala õppematerjalides mainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, milleks on siis õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead/veakindlus ja rahulolu. Positiivse näitena tooksin mina välja Netflixi, sest ma kasutan seda üsna regulaarselt ning seetõttu on mul kerge hinnata seda. ÕPITAVUS - Seda on väga kerge õppida, sest erinevaid funktsioone ei ole palju ning enamvähem kõigi puhul on täpselt aru saada, mida sa pead tegema.  TÕHUSUS - Netflici veebilehekülg on kujundatud tõhusaks. Sisselogimine käib ainult ühe klõpsuga, sest tal on eelnevalt salvestatud su andmed. Filmi otsimiseks on eraldi koht olemas, kuhu saad sa sisestada oma otsingusõna. Lisaks avalehel on ka väga suur valik, mida vaadata ning need on liigendatud nii, et näiteks sellel real on aasia seriaalid, aga siin on hoopis komöödiad. Lisaks on plusspunktiks ka see, kui sa jääd oma seriaali või filmiga poo

https://en.wikipedia.org/wiki/SketchUp  Ärimudelina tooksin ma näiteks SketchUp-i, sest olen seda päris mitmeid kordi eelneva paari aasta jooksul kasutanud. Lühike tutvustus, mis see üldse on. See on 3D modelleerimisprogramm, mida võib kasutada näiteks sisekujunduse planeerimiseks. SketchUp peaks kuuluma freemiumi ärimudeli alla, sest sellel on olemas nii tasuta variant kui ka tasuline. Tasuta on hetkel võimalik kasutada SketchUp Free-d ja SketchUp Make. Ning tasuline on siis SketchUp Pro. Nende vahe on sarnane teistele selle ärimudeli firmadele. Ehk tasulises versioonis on rohkem võimalusi. Inimesi meelitatakse tasulist versiooni kasutama nii, et kui programm laetakse alla, siis sellega kaasa saadakse tasulise versiooni 30-päeva trial ehk siis üritatakse inimestele näidata kui palju parem on Pro versioon nt Make versioonist. Kui ma esmakordselt SketchUpi omale alla laadisin, siis kasutati täpselt sama taktikat. Aga minu peal see ei toiminud, sest ma olin siis täielik algaja ning ma ei

  Hacker-HOWTO on kirjutatud  Eric S. Raymondi poolt ning peaks aimu andma, kes on häkker ja kuidas häkkeriks saada.  Ühe esimese asjana seletab autor ära, kes tegelikult on häkker. Näiteks uskusin enne ülikooli tulekut uudiseid, et häkker on see inimene, kes murrab arvutitesse sisse. Kuid nüüd olen aru saanud, et see ei vasta üldse tõele. Pean mainima, et tekst on mõnusalt ära liigendatud ning väga kergesti arusaadavas keeles kirjapandud. Seetõttu oli seda ka mõnusam lugeda, kui oleks olnud mõnda teaduslikus keeles teksti. Esimene teema, kus autor toob välja mitu tähtsat punkti on häkkerlik suhtumine. Nimelt on see häkkeriks saamise aluseks. Vähemalt mulle andis see mõista, et kui on soov olla edukas häkker, siis ei piisa vaid programmeerimisoskustest, vaid on vaja ka omada kindlaid maailmavaateid selles suhtes. Näiteks, et ühte ja sama probleemi ei peaks lahendama mitu korda.  Teiseks suuremaks teemaks, mis on minu arvates ka väga õpetlikult ja kasulikult kirjutatud, on häkkeri põhio

Evan Spiegel  Pea kõik noored kasutavad sellist appi kui Snapchat. Selle asutajaks on Evan Spiegel, kes tänu Snapchatile on mingil ajal ka kõige noorem miljardär. Hetkel on mees 30-aastane, aga app valmis juba u 8 aastat tagasi. Kõik algas sellest, et ülikoolis oli vaja läbida tootedisaini kursus, kust hakati tegelema Snapchati arendusega.  Missugune võiks olla Evan Spiegeli juhitüüp? Kui lugeda ühte artiklit (allpool on link), siis ta enda juhitüübiks ei pea communicator ehk suhtlejat. Kuid tal on soov ennast paremaks muuta suhtlemises, sest ta näeb, kui vajalik on see oskus äri tehes. Sellest olenevalt võiksin väita, et ta roll oleks mentor . Miks? Sest õppematerjalides oli kirjas "ideaalis tuleneb juhi autoriteet mitte tema ametikohast, vaid teadmistest ja isiksuseomadustest". Ning kuna Evan Spiegelil on soov ennast paremaks muuta ning areneda, siis ta enamvähem sobiks sellesse kategooriasse. Veel võiksin lisada, et ta soovib saada ka teiste arvamust ja abi, mis võiks oll

  Minu meelest peab olema IT profil Eestis päris palju erinevaid omadusi. Mina ise kui IT tudeng üritan ka vaikselt püüelda sinna poole.  Kõige tähtsam n-ö võime, mis peaks siis selle ala profil olema, et ta oleks valmis alati edasi arenema. kuna praegune ühiskond on nii kiiresti arenev ning suur osa sellest moodustab IT valdkond, siis on oluline jooksvalt uusi asju õppida. Ei tohi jääda kinni oma kindlatesse teadmistesse. Arvan, et see on väga tähtis omadus, mis peaks igal IT profil olemas olema. Arengu saamiseks on vaja motivatsiooni. Need kaks on minu meelest omavahel väga seotud. Kui poleks motivatsiooni ja soovi areneda, siis ju ei toimuks ka vajalikku arengut.  Eelduste kohapealt ma ütleks, et tööandjad ikka vaatavad ka, et sul oleks mingisugune erialane haridus käes või hetkel omandamisel. See on justkui tõestus, et inimene teab midagi asjast ning loodetavasti oskab seda kasutada. Kindlasti on palju inimesi, kes on ka iseseisvalt vajalikud teadmised omandanud, kuid hetkel tundub