carmenITSPEA

  Kõik teavad, mis on copyright. Aga on palju vähem inimesi minu arvates, kes teavad, mis on copyleft. Ning mina kuulun nende hulka, kes sellest ennem väga midagi ei teadnud. Ehk siis copileft on vabatarkvara litsents. Vaba kui vaba kopeerida, muuta ja jagada. See ei pea tähendama, et see on tasuta. Litsentsi autoril on võimalik küsida tasu. FSF ehk Free Software Foundation eristab copylefti järgi päris mitut litsentsi: Väga tugev copyleft (GNU AGPL) See on sarnane järgnevas punktis mainitud tugevale copyleftile, kuid nendel on siiski üks erinevus. Nimelt on väga tugeva copylefti puhul võimalik levitada kõike üle võrgu. Seetõttu peab avalik olema ka lähtekood. Levitamisel on oluline, et programm oleks ka sama litsentsiga. Üks tore näide selle litsentsi kasutamisest on stet, mis on teadaolevalt esimene tarkvarasüsteem, mis kasutas AGPL litsentsi. Selle ülesandeks on koguda kommentaare veebilehelt tekstidokumendi kohta. Ning see tuli välja 2007. aastal. Tugev copileft (GNU GPL) Ka sellel

  Sel nädalal lugesin läbi Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu "The Case For Copyright Reform" teise peatüki, mis sisaldas ettepanekuid, kuidas reformida autoriõiguseid. Peamine eesmärk, mis peatükist välja tuleb, on muuta erineva info jagamine kergemaks. Autorite sooviks on muuta mittekaubanduslik failide jagamine ja kasutamine tasuta. Reformi teostamiseks pakuvad nad välja kuus ettepanekut, kuid ma toon järgnevalt välja vaid mõned. Esiteks, et moraalsed õigused peaksid püsima muutumatuna. Lõigus oli näiteks toodud, et keegi teine peale ABBA ei tohi ennast nimetada ABBA-ks. Ma leian, et see on enesest mõistetav ning selle kohapealt ei tohiks küll kellelegi järeleandmisi teha. Tahaksin loota, et sellest peavad juba paljud inimesed kinni. Teise punktina toodi välja tasuta mittekaubanduslik jagamine. Ka sellega nõustun, et see peaks olema lubatud. Kui inimene ei soovi mingit kasu saada sellest, et jagada midagi, siis miks see peaks keelatud olema. Minu meelest hetkel

 Internet on täis sõimusõdu. Mina isiklikult olen neid tähele pannud kõige rohkem just erinevates foorumites ja uudistekanalite kommentaariumites .  Kui guugeldada mingit esile kerkinud probleemi, siis tavaliselt loodan abi saada mõnest foorumist. Sinna on kogunenud tavalised inimesed, kellel ehk on kogemusi antud probleemiga. Kui võtta üks täiesti tavaline küsimus? Näiteks et mida kinkida oma emale sünnipäevaks , sest mina ei suuda küll iga aasta midagi täiesti uut välja mõelda. Seetõttu üritan otsida inspiratsiooni internetiavarustest. Leian, et on ka teisi inimesi, kellel esineb sama probleem. Nad on küsinud abi foorumis. Mõned abistavad vastused on ka saanud, kuid üsna varsti läheb teema all sõimamiseks lahti. Et mis sa siin küsid, sa peaksid ise ikka teadma, mida kinkida jne. Ning sellist vestlust olen ma näinud pea igas foorumis ja erinevate teemadega. Küll keegi on liiga loll, et ei oska oma lambipirni ära vahetada või hoopis midagi veel absurdsemat. Asi algas tegelikult väga sü

  Rohkem realiseerinud visioonipunkt Paljud töökohad on võrgustunud ehk inimestel on võimalik töötada ka kodust. Usun, et sellele aitas kaasa ka koroonakriis, sest ei olnud soovitatav kohapeal töötada. Aga töö oli ju ikka vaja ära teha. Seetõttu mõeldi välja uued lahendused. Kõik inimesed, kellel oli võimalik, hakkasid oma tööd tegema arvuti tagant. Sinna hulka kuulusid näiteks programmeerijad ja raamatupidajad. Kodust töötamine muutis ka inimeste ajagraafikud paindlikumaks ehk tekkis võimalik valida, mis kell töötada. Kuna kevadel tekkinud süsteem toimis, siis mitmetes kohtades jätkatakse seda siiani, kuigi enam ei ole kohustust kodust töötada. Enamusele inimestele on nii mugavam. Kuigi leidub ka neid, kes eelistavad olla kontoris kohapeal.  Vähem realiseerinud visioonipunkt Kuigi kevadisel koroona ajal pidi kogu õppimine kolima arvuti taha, siis arvan, et see ei olnud kõigi jaoks edukas ettevõtmine. Ma arvan, et kõige lihtsam näide oleks võtta mina ja minu gümnaasium. Kuna 12. klassi