Nädal 14. IT-turvarisk

 Leian, et identiteedivargus on miski, millega iga inimene võib kokku puutuda. See ei tundu olevat miski, mis võiks juhtuda vaid kõrgel positsioonil inimestega või organisatsioonidega. Kuna ka tavainimene võib langeda identiteedivarguse ohvriks, siis leian, et selle kohta võiksid ka kõik natuke rohkem teadmisi omada.

Identiteedivargus on kellegi identiteedi kasutamine omavoliliselt, sinna alla kuuluvad siis isikuandmete nagu näiteks isikukood, pangakaardi andmed jne kasutamine. Selle tõttu võib saada ära kasutatav inimene moraalset kui ka materiaalset kahju.

Varalist kahju on võimalik teha, kasutades inimese kontoandmeid ning näiteks pangakonto rahast tühjendada. Teiseks on võimalik teha moraalset kahju. Näiteks postitada inimese nime alt midagi, mis võib hiljem probleemne olla.

Kuidas vähendada identiteedivarguste arvu? Hindamiseks saab kasutada "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid).

Tähtis on inimesi koolitada. Õpetada neile, et peab jälgima, kuhu oma andmeid postitatakse. Peaks ka teavitama kõiki inimesi, et igaüks võib identiteedivarguse ohvriks langeda ning kuidas selle vastu võidelda. Inimestele peab ka selgeks tegema, mida teha siis, kui see on juba juhtunud. Kuna identiteedivargus on väga tõsine probleem, siis peaks juba noorematest lastest saadik neid sel teemal koolitama. Loomulikult alguses põgusalt näiteks et ära külasta internetis igasuguseid tundmata lehekülgesid ja ära sisesta oma andmeid ka sinna.

Reeglid ja koolitused on minu meelest seotud. Koolitustest saadud teadmised peaks muutma reegliteks. Esimene reegel peaks olema, et kontrolli veebilehe turvalisust enne kui sa sisestad sinna oma andmed. Järgmisena võiks välja tuua firmasisese käitumise. Seal peaks olema ranged reeglid privaatsema info jagamisel. Näiteks kontrollima üle telefoninumbri või meiliaadressi, kes küsib firma pangakontot. Et kas see ikka on inimene, kes peaks selle kohta teadma. Reegliks võiks muutuda ka mitmeastmeline audentimine.

Tehnoloogia poolepealt peaks ehk muutma tugevamaks autentimissüsteeme. Arvan, et kõik leheküljed, kus on vaja isiklikke andmeid, peaksid väga läbi mõtlema, kuidas võiks muuta inimestele kasutamine kõige turvalisemaks. Kindlasti võiks jällegi kasutada mitmeastmelist audentimist. Firmad ise võiksid ka otsida enda veebisaitidel nõrkusi regulaarselt ning neid parandada, et keegi ei saaks kõigile inimeste andmetele ligi.