Nädal 13. Teistmoodi IT

 Kui ma lugesin selle nädala materjali, siis tugilahendus, mis mulle silma jäi, oli kahepoolse toimega puhumistoru (sip-and-puff switch). Varem polnud ma sellisest lahendusest kuulnud ning see tekitas huvi asja edasiuurimiseks. 

See on siis peamiselt mõeldud väga raske puudega inimestele. Neile, kellel on raskusi näiteks tavaklaviatuuril kirjutamisega.

Selle ülesandeks on lugeda signaale nii sisse- kui ka välja hingates. Täpsemalt see mõõdab hingamist kui morsekoodi ehk tähtis on pikkus. Lisaks võetakse arvesse ka seda, kui tugevalt või nõrgalt inimene puhub. Puhumistoruga on võimalik kontrollida näiteks arvutit. Niiviisi saab raske puude inimene teha samasid toiminguid kui kõik ülejäänud. Ning ei ole vaja küsida abi, et aita avada see aken arvutis jne. 

Lisaks kasutatakse seda ka motoriseeritud ratastooli kontrollimiseks. Tavaliselt on selle jaoks olemas neli sisendit, mida seade vastu võtab. Näiteks tugevam puhumine paneb ratastooli otse liikuma. Jällegi aitab puudega inimesel elada natukenegi iseseisvamat elu. 

Antud lahendust on võimalik inimesel kanda mitut moodi ehk kuidas kellelgi mugavam on. Kas siis ümber pea või kaela tagant. Toru tuleb loomulikult suu juurde. Veel on variant, et seade asetatakse mõne lähedal oleva eseme külge näiteks ratastooli külge. 

Leidsin ka ühe video, kus demonstreeritakse antud seadet reaalses elus. On näha, et see suudab elu teha kasvõi natuke normaalsemaks ning aitab isegi raske puudega inimesel tööd teha. Soovitan vaadata.
https://www.youtube.com/watch?v=Bhj5vs9P5cw&ab_channel=pacercenter


Kasutatud allikad:

https://www.liberator.co.uk/sip-puff-switch-with-headset
https://en.wikipedia.org/wiki/Sip-and-puff
https://www.orin.com/access/sip_puff/index.htm





Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 6. Arvutid ja paragrahvid I

  Sel nädalal lugesin läbi Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu "The Case For Copyright Reform" teise peatüki, mis sisaldas ettepanekuid, kuidas reformida autoriõiguseid. Peamine eesmärk, mis peatükist välja tuleb, on muuta erineva info jagamine kergemaks. Autorite sooviks on muuta mittekaubanduslik failide jagamine ja kasutamine tasuta. Reformi teostamiseks pakuvad nad välja kuus ettepanekut, kuid ma toon järgnevalt välja vaid mõned. Esiteks, et moraalsed õigused peaksid püsima muutumatuna. Lõigus oli näiteks toodud, et keegi teine peale ABBA ei tohi ennast nimetada ABBA-ks. Ma leian, et see on enesest mõistetav ning selle kohapealt ei tohiks küll kellelegi järeleandmisi teha. Tahaksin loota, et sellest peavad juba paljud inimesed kinni. Teise punktina toodi välja tasuta mittekaubanduslik jagamine. Ka sellega nõustun, et see peaks olema lubatud. Kui inimene ei soovi mingit kasu saada sellest, et jagada midagi, siis miks see peaks keelatud olema. Minu meelest hetkel
Lisateave

Nädal 10. Hacker-HOWTO

  Hacker-HOWTO on kirjutatud  Eric S. Raymondi poolt ning peaks aimu andma, kes on häkker ja kuidas häkkeriks saada.  Ühe esimese asjana seletab autor ära, kes tegelikult on häkker. Näiteks uskusin enne ülikooli tulekut uudiseid, et häkker on see inimene, kes murrab arvutitesse sisse. Kuid nüüd olen aru saanud, et see ei vasta üldse tõele. Pean mainima, et tekst on mõnusalt ära liigendatud ning väga kergesti arusaadavas keeles kirjapandud. Seetõttu oli seda ka mõnusam lugeda, kui oleks olnud mõnda teaduslikus keeles teksti. Esimene teema, kus autor toob välja mitu tähtsat punkti on häkkerlik suhtumine. Nimelt on see häkkeriks saamise aluseks. Vähemalt mulle andis see mõista, et kui on soov olla edukas häkker, siis ei piisa vaid programmeerimisoskustest, vaid on vaja ka omada kindlaid maailmavaateid selles suhtes. Näiteks, et ühte ja sama probleemi ei peaks lahendama mitu korda.  Teiseks suuremaks teemaks, mis on minu arvates ka väga õpetlikult ja kasulikult kirjutatud, on häkkeri põhio
Lisateave

Nädal 14. IT-turvarisk

  Leian, et identiteedivargus on miski, millega iga inimene võib kokku puutuda. See ei tundu olevat miski, mis võiks juhtuda vaid kõrgel positsioonil inimestega või organisatsioonidega. Kuna ka tavainimene võib langeda identiteedivarguse ohvriks, siis leian, et selle kohta võiksid ka kõik natuke rohkem teadmisi omada. Identiteedivargus on kellegi identiteedi kasutamine omavoliliselt, sinna alla kuuluvad siis isikuandmete nagu näiteks isikukood, pangakaardi andmed jne kasutamine. Selle tõttu võib saada ära kasutatav inimene moraalset kui ka materiaalset kahju. Varalist kahju on võimalik teha, kasutades inimese kontoandmeid ning näiteks pangakonto rahast tühjendada. Teiseks on võimalik teha moraalset kahju. Näiteks postitada inimese nime alt midagi, mis võib hiljem probleemne olla. Kuidas vähendada identiteedivarguste arvu? Hindamiseks saab kasutada "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid). Tähtis on inimesi koolitada. Õpetada neile, et peab jälgima,
Lisateave