Nädal 7. Litsenstid

 Kõik teavad, mis on copyright. Aga on palju vähem inimesi minu arvates, kes teavad, mis on copyleft. Ning mina kuulun nende hulka, kes sellest ennem väga midagi ei teadnud. Ehk siis copileft on vabatarkvara litsents. Vaba kui vaba kopeerida, muuta ja jagada. See ei pea tähendama, et see on tasuta. Litsentsi autoril on võimalik küsida tasu.

FSF ehk Free Software Foundation eristab copylefti järgi päris mitut litsentsi:


Väga tugev copyleft (GNU AGPL)

See on sarnane järgnevas punktis mainitud tugevale copyleftile, kuid nendel on siiski üks erinevus. Nimelt on väga tugeva copylefti puhul võimalik levitada kõike üle võrgu. Seetõttu peab avalik olema ka lähtekood. Levitamisel on oluline, et programm oleks ka sama litsentsiga. Üks tore näide selle litsentsi kasutamisest on stet, mis on teadaolevalt esimene tarkvarasüsteem, mis kasutas AGPL litsentsi. Selle ülesandeks on koguda kommentaare veebilehelt tekstidokumendi kohta. Ning see tuli välja 2007. aastal.


Tugev copileft (GNU GPL)

Ka sellel on oluline, et kõik muudetud osad oleksid sama litsentsi all. Selle eripära võrreldes eelmisega on see, et kui seda litsentsi kasutada ainult isiklikult, siis ei pea algset lähtekoodi avalikustama, sest tegu ei ole jagamisega. GPL oli esimene copylefti litsents, mis oli avalikkusele kättesaadav. Esimene versioon tuli välja juba 1989. aastal. Peale seda on tulnud välja veel mõned uuendatud ja paremad versioonid. 


Nõrk copileft (GNU LGPL)

See on variatsioon tugevast copyleftist. Sellel ei ole täiesti oluline, et kõik muudetud osad oleksid ühe ja sama litsentsi all. Ehk sellel litsentsil on erandeid. Näteks LGPL-iga ei ole kohustuslik avalikustada lähtekood. Selle litsentsiga on koos mitmed lisanduvad piirangud, mida näiteks tugeval copyleftil ei ole. Näiteks on need seotud dokumendi jagamisega.


Puuduv copileft

Selle litsentsiga on võimalik peaaegu kõike teha. Ehk siis näteks tuletatud koodist teha ärivara. Järelikult võib seda ka müüa. Üheks selle näiteks oleks MIT litsents. Selle muudatusi on võimalik üle viia teistele litsentsidele.

Viited:
https://en.wikipedia.org/wiki/Stet_(software)
https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_General_Public_License
https://en.wikipedia.org/wiki/Copyleft
https://www.shlomifish.org/philosophy/computers/open-source/foss-licences-wars/foss-licences-wars/types-of-licences.xhtml#weak-copyleft-licences
https://www.gnu.org/licenses/licenses.html

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 6. Arvutid ja paragrahvid I

  Sel nädalal lugesin läbi Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu "The Case For Copyright Reform" teise peatüki, mis sisaldas ettepanekuid, kuidas reformida autoriõiguseid. Peamine eesmärk, mis peatükist välja tuleb, on muuta erineva info jagamine kergemaks. Autorite sooviks on muuta mittekaubanduslik failide jagamine ja kasutamine tasuta. Reformi teostamiseks pakuvad nad välja kuus ettepanekut, kuid ma toon järgnevalt välja vaid mõned. Esiteks, et moraalsed õigused peaksid püsima muutumatuna. Lõigus oli näiteks toodud, et keegi teine peale ABBA ei tohi ennast nimetada ABBA-ks. Ma leian, et see on enesest mõistetav ning selle kohapealt ei tohiks küll kellelegi järeleandmisi teha. Tahaksin loota, et sellest peavad juba paljud inimesed kinni. Teise punktina toodi välja tasuta mittekaubanduslik jagamine. Ka sellega nõustun, et see peaks olema lubatud. Kui inimene ei soovi mingit kasu saada sellest, et jagada midagi, siis miks see peaks keelatud olema. Minu meelest hetkel
Lisateave

Nädal 10. Hacker-HOWTO

  Hacker-HOWTO on kirjutatud  Eric S. Raymondi poolt ning peaks aimu andma, kes on häkker ja kuidas häkkeriks saada.  Ühe esimese asjana seletab autor ära, kes tegelikult on häkker. Näiteks uskusin enne ülikooli tulekut uudiseid, et häkker on see inimene, kes murrab arvutitesse sisse. Kuid nüüd olen aru saanud, et see ei vasta üldse tõele. Pean mainima, et tekst on mõnusalt ära liigendatud ning väga kergesti arusaadavas keeles kirjapandud. Seetõttu oli seda ka mõnusam lugeda, kui oleks olnud mõnda teaduslikus keeles teksti. Esimene teema, kus autor toob välja mitu tähtsat punkti on häkkerlik suhtumine. Nimelt on see häkkeriks saamise aluseks. Vähemalt mulle andis see mõista, et kui on soov olla edukas häkker, siis ei piisa vaid programmeerimisoskustest, vaid on vaja ka omada kindlaid maailmavaateid selles suhtes. Näiteks, et ühte ja sama probleemi ei peaks lahendama mitu korda.  Teiseks suuremaks teemaks, mis on minu arvates ka väga õpetlikult ja kasulikult kirjutatud, on häkkeri põhio
Lisateave

Nädal 14. IT-turvarisk

  Leian, et identiteedivargus on miski, millega iga inimene võib kokku puutuda. See ei tundu olevat miski, mis võiks juhtuda vaid kõrgel positsioonil inimestega või organisatsioonidega. Kuna ka tavainimene võib langeda identiteedivarguse ohvriks, siis leian, et selle kohta võiksid ka kõik natuke rohkem teadmisi omada. Identiteedivargus on kellegi identiteedi kasutamine omavoliliselt, sinna alla kuuluvad siis isikuandmete nagu näiteks isikukood, pangakaardi andmed jne kasutamine. Selle tõttu võib saada ära kasutatav inimene moraalset kui ka materiaalset kahju. Varalist kahju on võimalik teha, kasutades inimese kontoandmeid ning näiteks pangakonto rahast tühjendada. Teiseks on võimalik teha moraalset kahju. Näiteks postitada inimese nime alt midagi, mis võib hiljem probleemne olla. Kuidas vähendada identiteedivarguste arvu? Hindamiseks saab kasutada "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid). Tähtis on inimesi koolitada. Õpetada neile, et peab jälgima,
Lisateave