Nädal 6. Arvutid ja paragrahvid I

 Sel nädalal lugesin läbi Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu "The Case For Copyright Reform" teise peatüki, mis sisaldas ettepanekuid, kuidas reformida autoriõiguseid. Peamine eesmärk, mis peatükist välja tuleb, on muuta erineva info jagamine kergemaks. Autorite sooviks on muuta mittekaubanduslik failide jagamine ja kasutamine tasuta. Reformi teostamiseks pakuvad nad välja kuus ettepanekut, kuid ma toon järgnevalt välja vaid mõned.

Esiteks, et moraalsed õigused peaksid püsima muutumatuna. Lõigus oli näiteks toodud, et keegi teine peale ABBA ei tohi ennast nimetada ABBA-ks. Ma leian, et see on enesest mõistetav ning selle kohapealt ei tohiks küll kellelegi järeleandmisi teha. Tahaksin loota, et sellest peavad juba paljud inimesed kinni.

Teise punktina toodi välja tasuta mittekaubanduslik jagamine. Ka sellega nõustun, et see peaks olema lubatud. Kui inimene ei soovi mingit kasu saada sellest, et jagada midagi, siis miks see peaks keelatud olema. Minu meelest hetkel paljud nt pildid, mida me oma vestlustes jagame, omavad autoriõiguseid. Kuid enamik inimesi jagab neid ju privaatselt ning need ei jõua suurde interneti vale nime all ehk sellest ei teenita mingit muud kasu, kui vaid seda, et kahel inimesel on tore saata pilte internetist üksteisele.

Kolmandaks on autoriõiguste lühendamine 70 aastalt 20 peale. Ka see oleks mõistetav tegevus, sest nõustun autorite poolt pakutud probleemiga. 70 aastat autoriõigusi võivad tõesti peletada eemale palju investoreid. Lisaks pole sellest ju mingit kasu, kui mingi teos lihtsalt tolmu kogub, kui samal ajal saaks sellega midagi ette võtta.

Neljandana on toodud välja, et autorid peaksid registreerima oma teosed peale viite aastat. Leian, et see on hea mõte, kuidas vähendada peavalu, mis tekib sellega, kui vaja leida viitamiseks vajalikke andmeid. 

Kokkuvõttes võiksin öelda, et ma nõustun kõigi ettepanekutega ning loodan, et vähemalt midagigi teostub lähitulevikus.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 3. Uus meedia

Kujutis
Wiki Soovides tänapäeval võimalikult kiiresti infot otsida, toksime otsingusõna Google'i otsingumootorisse. Paljudel juhtudel on esimeseks tulemuseks antud teemaga seotud Wikipedia lehekülg. Sealt on meil võimalik kõige kiiremini vajalik info kätte saada. Kuid saadud infot ei tohi kasutada näiteks lõputöös. Miks? Sest probleemiks on Wikipedia lehekülje mitteusutavus, iga inimene võib Wikipediat muuta. Kuid leian,et kuna antud portaalis on nii palju inimesi, kes muudavad seda pidevalt, siis vahetub vale tekst õige vastu üsna kiiresti.  Erinevad Wikid on kindlasti väga tugevalt mõjutanud oma valdkonda. Kui vaid mõned kümned aastad tagasi otsiti kõik vajalik info teatmeteostest, siis nüüd ei vaevu paljud seda rasket raamatut avamagi. Põhjuseks võib olla, et see võtab liiga kaua aega. Lisaks, kui teos ei ole kõige uuem, siis ei pruugi kogu vajalikku infot kirjas olla. Üheks praegu palju populaarsust koguvaks Wikiks on ka Wikia. Mina ise olen seda korduvalt kasutanud. Selles portaalis o...
Lisateave

Nädal 4. Info- ja võrguühiskond

Kujutis
  Rohkem realiseerinud visioonipunkt Paljud töökohad on võrgustunud ehk inimestel on võimalik töötada ka kodust. Usun, et sellele aitas kaasa ka koroonakriis, sest ei olnud soovitatav kohapeal töötada. Aga töö oli ju ikka vaja ära teha. Seetõttu mõeldi välja uued lahendused. Kõik inimesed, kellel oli võimalik, hakkasid oma tööd tegema arvuti tagant. Sinna hulka kuulusid näiteks programmeerijad ja raamatupidajad. Kodust töötamine muutis ka inimeste ajagraafikud paindlikumaks ehk tekkis võimalik valida, mis kell töötada. Kuna kevadel tekkinud süsteem toimis, siis mitmetes kohtades jätkatakse seda siiani, kuigi enam ei ole kohustust kodust töötada. Enamusele inimestele on nii mugavam. Kuigi leidub ka neid, kes eelistavad olla kontoris kohapeal.  Vähem realiseerinud visioonipunkt Kuigi kevadisel koroona ajal pidi kogu õppimine kolima arvuti taha, siis arvan, et see ei olnud kõigi jaoks edukas ettevõtmine. Ma arvan, et kõige lihtsam näide oleks võtta mina ja minu gümnaasium. Kuna 1...
Lisateave

Nädal 7. Litsenstid

  Kõik teavad, mis on copyright. Aga on palju vähem inimesi minu arvates, kes teavad, mis on copyleft. Ning mina kuulun nende hulka, kes sellest ennem väga midagi ei teadnud. Ehk siis copileft on vabatarkvara litsents. Vaba kui vaba kopeerida, muuta ja jagada. See ei pea tähendama, et see on tasuta. Litsentsi autoril on võimalik küsida tasu. FSF ehk Free Software Foundation eristab copylefti järgi päris mitut litsentsi: Väga tugev copyleft (GNU AGPL) See on sarnane järgnevas punktis mainitud tugevale copyleftile, kuid nendel on siiski üks erinevus. Nimelt on väga tugeva copylefti puhul võimalik levitada kõike üle võrgu. Seetõttu peab avalik olema ka lähtekood. Levitamisel on oluline, et programm oleks ka sama litsentsiga. Üks tore näide selle litsentsi kasutamisest on stet, mis on teadaolevalt esimene tarkvarasüsteem, mis kasutas AGPL litsentsi. Selle ülesandeks on koguda kommentaare veebilehelt tekstidokumendi kohta. Ning see tuli välja 2007. aastal. Tugev copileft (GNU GPL) Ka se...
Lisateave