Nädal 2. Nähtused interneti varasemast ajaloost

 E-post



Tänapäeval palju kasutusel olev e-post sündis juba enne veebi tekkimist. Täpsemalt õnnestus aastal 1971 arvutiinsener Ray Tomlinsonil saata tekstsõnum kahe arvuti vahel. Seejärel kirjutas mees esimese elektronpostisüsteemi. Varsti hakati ka kasutama siiani tuntud @ märki. Esimesed programmid, mida kasutati e-mailide saatmiseks ja vastu võtmiseks olid SNDMSG ja READMAIL. Mida aeg edasi, seda rohkem suurenes maht, mida on võimalik saata arvutist arvutisse. Nüüd on võimalik saata ka näiteks pilte, millest algusaastatel ei osatud isegi unistada.
Hetkel ei ole peaaegu kedagi, kellel ei oleks oma e-posti aadressi. Ilma selleta ei ole võimalik ühiskonnas enam hakkama saada. Meilile saabuvad kõik töökirjad ja muud teated. Sellega saad registreerida omale sotsiaalmeedia kontosid.  Firmad kasutavad e-posti ka reklaami tegemiseks. Neil on loodud omad meililistid, kellele saadetakse järjepidevalt pakkumisi.


Minitel













Üsna pikalt oli nö "päris" internetil tugev vastane. Täpsemalt oli Minitel kõige edukam online teenus enne WWW-d (World Wide Web, mille loojaks olid prantslased. Esimene teenuse katsetus toimus 15. juulil 1980, kuid suuremale ringkonnale Prantsusmaal tutvustati seda 1982. aastal. Kogu vajalik info edastati mööda telefoniliine. Miniteliga oli võimalik sooritada oste, broneerida rongipileteid, jälgida aktsiahindu, otsida telefoninumbreid, omada e-posti ning jutustada sarnaselt praegusele internetile. 
1990ndatel oli Miniteli tippaeg, kui oli kasutusel ligi üheksa millionit terminali. 2012. aasta seisuga oli olemas Prantsusmaal veel 810 000 terminali, kuid modernne internet on lükanud Miniteli turult välja.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 6. Arvutid ja paragrahvid I

  Sel nädalal lugesin läbi Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu "The Case For Copyright Reform" teise peatüki, mis sisaldas ettepanekuid, kuidas reformida autoriõiguseid. Peamine eesmärk, mis peatükist välja tuleb, on muuta erineva info jagamine kergemaks. Autorite sooviks on muuta mittekaubanduslik failide jagamine ja kasutamine tasuta. Reformi teostamiseks pakuvad nad välja kuus ettepanekut, kuid ma toon järgnevalt välja vaid mõned. Esiteks, et moraalsed õigused peaksid püsima muutumatuna. Lõigus oli näiteks toodud, et keegi teine peale ABBA ei tohi ennast nimetada ABBA-ks. Ma leian, et see on enesest mõistetav ning selle kohapealt ei tohiks küll kellelegi järeleandmisi teha. Tahaksin loota, et sellest peavad juba paljud inimesed kinni. Teise punktina toodi välja tasuta mittekaubanduslik jagamine. Ka sellega nõustun, et see peaks olema lubatud. Kui inimene ei soovi mingit kasu saada sellest, et jagada midagi, siis miks see peaks keelatud olema. Minu meelest hetkel
Lisateave

Nädal 10. Hacker-HOWTO

  Hacker-HOWTO on kirjutatud  Eric S. Raymondi poolt ning peaks aimu andma, kes on häkker ja kuidas häkkeriks saada.  Ühe esimese asjana seletab autor ära, kes tegelikult on häkker. Näiteks uskusin enne ülikooli tulekut uudiseid, et häkker on see inimene, kes murrab arvutitesse sisse. Kuid nüüd olen aru saanud, et see ei vasta üldse tõele. Pean mainima, et tekst on mõnusalt ära liigendatud ning väga kergesti arusaadavas keeles kirjapandud. Seetõttu oli seda ka mõnusam lugeda, kui oleks olnud mõnda teaduslikus keeles teksti. Esimene teema, kus autor toob välja mitu tähtsat punkti on häkkerlik suhtumine. Nimelt on see häkkeriks saamise aluseks. Vähemalt mulle andis see mõista, et kui on soov olla edukas häkker, siis ei piisa vaid programmeerimisoskustest, vaid on vaja ka omada kindlaid maailmavaateid selles suhtes. Näiteks, et ühte ja sama probleemi ei peaks lahendama mitu korda.  Teiseks suuremaks teemaks, mis on minu arvates ka väga õpetlikult ja kasulikult kirjutatud, on häkkeri põhio
Lisateave

Nädal 14. IT-turvarisk

  Leian, et identiteedivargus on miski, millega iga inimene võib kokku puutuda. See ei tundu olevat miski, mis võiks juhtuda vaid kõrgel positsioonil inimestega või organisatsioonidega. Kuna ka tavainimene võib langeda identiteedivarguse ohvriks, siis leian, et selle kohta võiksid ka kõik natuke rohkem teadmisi omada. Identiteedivargus on kellegi identiteedi kasutamine omavoliliselt, sinna alla kuuluvad siis isikuandmete nagu näiteks isikukood, pangakaardi andmed jne kasutamine. Selle tõttu võib saada ära kasutatav inimene moraalset kui ka materiaalset kahju. Varalist kahju on võimalik teha, kasutades inimese kontoandmeid ning näiteks pangakonto rahast tühjendada. Teiseks on võimalik teha moraalset kahju. Näiteks postitada inimese nime alt midagi, mis võib hiljem probleemne olla. Kuidas vähendada identiteedivarguste arvu? Hindamiseks saab kasutada "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid). Tähtis on inimesi koolitada. Õpetada neile, et peab jälgima,
Lisateave